Saturday, April 9

Wellywood vol2.

Mis mulle veel siin Wellingtonis meeldib. Eestlased. Ma poleks kunagi arvanud, et eestlaste nägemine võib mind nii õnnelikuks teha. Aga seda ta teeb. Ikkagi omad inimesed. Nii hea on vahelduseks oma inimestega olla. Eesti keeles rääkida. Teha lolle nalju nii, et keegi ka neist aru saaks. Koos naerda. Ja lissalt mõnusalt end tunda. 

Lisaks meeldib mulle veel see, et lõpuks ometi saab voodis magada ja kuuma dušši all käia. Peatume siin Marguse ja Krissu juures. Või noh, kolisime sisse nii nädalaks. Margust tean ma u 12 aastat. Käisime kunagi uisutamas ja ka samas keskkoolis. Tema oli klass noorem. Ja uuesti sattusime kokku paar aastat tagasi filmimaailmas. Sealt tean ma ka Krissut. Ja kuigi me Eestis olles puutusime kokku enamjaolt tööalaselt, on praegu neid niinii hea näha. Margus on veel nii armas, et ohverdas oma magamistoa ja voodi terveks nädalaks. Liiga armas. Aga tunne on kui kodus. Mi laiki laiki.

Welly's ringi jalutades hakkab silma sport. Jooksmine. Jooksjad. Jooksevad. Igal pool. Tänaval, sadamas, autode vahel, kõnniteedel. Ja igal ajal. Hommikul, päeval ja õhtul. Sooja ja külmaga. Vihma ja päikesega. Tuulega. Tööriided seljakotis, jooksuvorm seljas. Väga sportlikud pealinlased. Aga eks surve ole ka suurem. Pealinn ju siiski. Kui mujal riigis on kohalikud tüdrukud pigem paksemad, siis siin seda väga ei märka. Nagu USA-gi. Kogu riik on pakse täis, aga mitte New York. 

Igatahes, kuna mul tekkis siin mingi ruumipuudus, siis saan ainult mõned pildid üles panna. Tuleb välja, et selleks, et veel pilte blogisse edaspidi panna, tuleb maksma hakata. No tere hommikust!

lõunatamas
botaanikaaias maitsetaimi uudistamas

Riigikogu raamatukogu
Parlamendi hooned
Sellega siis ma täna lõpetangi ja püüan mõelda, et mis siis nüüd edasi saama siis hakkab. Piltidega ma mõtlen. Muidu istume siin McDonaldsis ja sõime kõtud täis ja nüüd lähme muuseumisse. Ma olen kohutavalt laisk siin, teate. Tahax ainult diivanil lösutada ja telekat vaadata, nii mõnus ju :) Ehhee.
Pealinna päikest ja mõnusat briizi teile!

No comments:

Post a Comment