Rannamelud.

Endiselt lebotame siin Kambodža rannapiirkonnas. Eile, üleeile, ja üleüleeile uimasime taaskord niisama ringi. Mängisime piljardit, sõime ja lebotasime siin oma rannas, nagu juba tavaks saanud. Natuke oleme laiskusest üle ka saanud, aga paljutõotavaks seda hetkel ei luba. Bookisime endale eile tänaseks isegi laevatripi kolmele saarele, mille täna hommikul küll juba homsesse edasi lükkasime. David oli nats tõbine jälle ja vihma ka tibutas. Kuigi Davidi tõbe ajan ma eilse väljaskäimise peale :) Kusjuures, väljas on siin jube hea käia, sest päev otsa jagatakse sulle rannas tasuta jookide flaiereid ning sinu mure on õhtul end aint välja ajada ;)

 

 

Täna siis otsustasime lõpuks skuutri rentida ja teistesse randadesse ka piiluda. Leidsime üles Victory Beachi ja veetsime oma päeva seal. Pisike rannake, aga ilus ja vaikne. Vesi puhas ja soe kui supp. Keegi ei tülita sind seal ega püüa sulle ei käepaelu, päikeseprille, tuure, massaaži ega muud müüa. Hea ja mõnus oli. Muidugi saime ka päikesepõletuse. Muidu suured kreemikasutajad, üldjuhul küll varju all oma päevi veetjad, unustasid suurest rannarõõmust päikesekreemi seekord ära. Päike sai võidu. Aga siiski oli mõnus tunde vees peesitada.

konn :)

Mis ma veel teile siinsest elust räägin. Näiteks seda, et kerjajaid on Kambodžas palju. Ampureeritud jalgadega, muidu nirud mehed, naised lastega, lapsed. Rannas lissalt tuleb konstantselt ei öelda. Üks suur probleem, mis neil siin on, on töötavad lapsed. Lapsed müüvad sulle igast pahna igal poole. Käivad järgi ja müüvad. Päris osavad müügimehed on nad muidu. Loevad sulle prantsuse, inglise, saksa keeles nubreid 1-10ni, küsivad su nime ja päritolu. Targemad mängivad sinuga trips traps trulli või piljardit ja kaotuse korral pead midagi ostma. Kurb tõsiasi on aga see, et senikaua kuni on neid inimesi, kes nende käest ostavad, on lapsed jätkuvalt kooli asemel tänavatel. Ja hetkel tundub see jätkuvat. 

Aga näiteks prostitutsioon on siin väga okei. Keegi pahaks ei pane. Üldjuhul on nad kriipspeenikesed ja üleslöödud, ofkoors. (inimesed on siin üldjuhul enivei pisikesed ja peenikesed) Üldse olen Aasias näinud jube palju valgeid mehi kohalike naistega. Eriti veel siin. Ja siis ei teagi, kas on tegu tõesti armastusega või on see kõik üks raha raha raha. Aga noh, pole minu asi.

kaenlaaluseid "raseerimas"

pediküür

Ma muideks olen ka siin nende müüjate küüsi jäänud ning mõnusalt tünga saanud. ostsin näiteks 3 käepaela 5USD eest. 2tk oli näiteks 3USD. Hullu "allahindluse" sain küll. Lisaks räägiti mind ka sellesse paelaga "raseerimisse ära". Maksin 25USD kogu jalgade raseerimise eest. Lubati 2-3 nädalat mõnusat elu. Karvad väljas juba kolmandal päeval ja hind oli ikka metsik. Aga ega ei saa ju aru, kui nad sulle kõik ümber kogunevad ja seebivad sind. Nüüd aga harjutan eitamist jälle hoogsalt :)

Muide, enamus ärisid, olgu see siis hotell, külalismaja, restoran-kohvik, rannabaar, sukeldumine, mis iganes, kuulub välismaalastele. Muidu ei oleks siin vist midagi. Niiet jah, valged inimesed bossavad siin mõnuga. Isegi eestlastel on oma hotell ja oma baar rannas. Viru Valge plakatki üleval. Eriti palju on aga venelasi. Kes ostavad saare, ehitavad maismaalt saarele 800m pikkuse jubeda silla, sest paadiga loksuda on ju jube tüütu. Kuurortid siin ja kuurortid seal. Kuigi, õnneks veel mitte nii hullusti, sest hingata veel saab. Ei tea küll kauaks.

Okih, aitab küll. Kell palju ja homme peab siis kell 8 juba stardivalmis olema. Loodetavasti paistab päike ja need 3 saart on seda varast tõusu väärt :) Ehh.
Tsaupakaa.