Mis mulle siin Carli juures nii väga meeldib, on see, et lähed maja taha ja võtad peenralt värske kurgi, porgandi, oa või suvikõrvitsa (minu lemmik) ja teed midagi nämmat süüa. Ja isegi paar maasikat leiab. Täna saangi ühe kauaoodatud punase maasikamammu ära süüa. :) Ja varsti saab tomatit ja kartulit ka. Ja greibipuu üllatas mind ka üks päev. Lisaks juba valmisgreipidele on puu vallutanud uued rohelised greibilapsed. Ma ei teadnudki, et vilju võib saada kaks korda aastas?! Väga lahe igatahes. Samamoodi saab siin porgandeid, kurke jm kaks korda külvata, kevadel ja siis uuesti suve lõpul. Põhja saarel on sügis lissalt nii soe.
Ma olen vist alati värskeid aed-, juur- ja puuvilju armastanud. Vähemalt niikaua kui ma mäletan. Juba siis, kui ma väikese plikana vanaema juures maal oma suved veetsin. Juba siis meeldis mulle hommikuti aeda joosta ja uusi punaseid maasikaid või öö jooksul valmissaanud herneid eest leida :) Lapsemõistus. Elavus. Ja kuidas mulle meeldis kui ka vaarikad, tikrid, mustsõstrad ja õunad said valmis. Siiani ootan sügist. Ja värske kartul või ja tilliga. Lissalt liiga maitsev.
Aga see värskuse rõõm saab siin varsti otsa, sest kahe päeva pärast, esmaspäeval, liigun mina edasi, ülejäänut põhja saart avastama. Kott selga ja minek! Natuke hirmutav (jube mugavaks juba muutunud), aga samas väga põnev :)
Praegu aga mõnusat reedet õhtut teile!
Kallid.
Sunday, March 13
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tibu, kas mitte kõik tsitruselised ei toimi nii, et neil on üheaegselt peal nii õied kui viljad, sest vili valmibki 12 kuud. Isegi meie puu teeb nii :)
ReplyDeleteaa, okih, ma siis ikka totu :)
ReplyDelete