Head aega, Waipara!

Ja nii ongi, täna lahkume Waiparast, millest on saanud meie kodu. Mõlemad tundsime täna, et me ei taha ära minna. Kurb on öelda kõigile head aega ja teada, et sa ei pruugi neid kunagi enam näha. Samas,eks me ikka loodame neid veel näha, kas siis siin või Euroopas kuskil. Ja edasi liikuda ju tuleb, isegi kui see on natuke raske. Õnneks päike paistab ja ilm on ilus. Eile hommikul olid muideks mäetipud lume all. Ja öösel oli nii külm, et hambad lõgisesid. Uus-Meremaa suvi.

Ega muud polegi, natuke veel uurime maad internetis ja siis lähme pakkima, sööme lõunat ja asumegi praami peale teele, et siis taas põhja saarele jõuda. Hoian teid kursis!

Päikest teile ja sätendavat lund!
Mina.

Pannkoogipühapäev.

Eelmine pühapäev sain lõpuks oma kaua-oodatud pannkoogihommiku. Ma nii ootasin seda! Pühapäeva hommikul sain siis pannkooke mee ja šokolaadimäärdega, nämm nämm. Ja lisaks sain õhtusöögiks veel soolased crepe'id, seente, singi ja rohke juustuga. Kõik oli lissalt väga väga maitsev. Mõnusale söögisele ja uimasele kodusele pühapäevale aitas kaasa hull vihm ja tuul. Kõige tipuks tuli veel rahe ka taevast alla. Jep, just nimelt. Südasuvel tulev taevast rahet alla ja lõuna saare alpid said lumemütsidki pähe. Nii uskumatu kui see ka tundub. Ja õues oli väga külm. Toas ka. Eilegi veel tööl olles pidi soojalt riidesse end toppima, mhm. Samas, nii kui päike välja tuli, oli meeletult palav.

Muud väga ei olegi juhtunud. Töötamisega on nüüd kõik, enamvähem, ja laupäeval asume põhja saare poole teele, mis peaks võtma nii 2 päeva. Võtame oma aja seda tehes :)

Endiselt loen ja uurin ikka Aasia kohta, aga hakkab see kõik mind juba ära tüütama. Liiga palju materjale on kogunenud ja ei oska neid kuidagi seedida. Hetkel on plaanis siis sõita Aucklandist Singapuri, kus olen 1,5 päeva. Sealt Balile, et Kadriga koos nädalakene puhata, ja siis on tühjus.. Pole veel lõplikku otsust teinud. Plaani tahaks aga mahutada nii Tai, Laose, Kambodža kui ka Malaisia natuke. Kui paremini tean, annan teada.

Nüüd aga pistangi nina jälle netilehtede vahele.

Mõnusat talveilma teile :)

Töö.

Nagu te juba teate, oleme me siis tagasi Mud House'is. Ja erinevalt kirssidest on tööd siin palju. Töötame juba eelmisest kolmapäevast saati. Aasia tahab rahastamist :) Nädala sees töötame nii 8-9h, laupäeval tegime 5h ja pühapäeval 2h, no lissalt ei jõudnud enam. Väsimus võtab võimsust..

Töö on raske. Väga füüsiline. Seisneb see selles, et kõnnime mööda viinamarjapuude ridu (mis on pikad) ja tõstame traate madalamatelt naelatelt posti ülemistele naeltele. Traatide töö on toetada viinamarjapuid, et need ikka ülespoole kasvaks ja all poole olevad viinamarjad ilusasti päikest saaksid. Esimene päev oli kohutav! Kuna see töö on liigab hiljale jäänud, siis on viinamarjaoksad ja lehed suured, vastu maad, mis see teeb traatide tõstmise jube raskeks. Kogu jõud läheb mängu. Lisaks kõigele sellele raskusele oli veel jube palav ka. Kuna me kulutame metsikult palju energiat, nii kõndimisele kui traatide tõstmisele, siis ma tahan süüa iga 2 tunni tagant. Nälg! Õnneks on viimased päevad natuke paremad olnud, sest taimed on väiksemad ja see teeb asja natuke kergemaks. Lisaks on tugev tuul, mis teeb olemise paremaks.

Süüa tahan ma aga endiselt!! Ja PALJU ;)

Sünnipäev.

Eelmine nädalavahetus tähistasime siis mu sünnipäeva. Kuidas siis muudmoodi :) Sünnipäeva kingituse sain ma kätte juba laupäeval ja selleks oli „White Water Sledging“ e jõe peal kelgutamine. Täpsemalt kirjedab seda pilt. Ja meil oli lahe! Kelgutasime jõe vooluga, surfasime lainetel ja nautisime lissalt vett, päikest ja lõbusat olemist. Vut selline tore tähistamine oli.

 

 

 

Õige päev aga algas kirsside korjamisega. Elupalav oli muidugi. Ja töö oli raske. A see ei lugenud, sest minul oli ju sünnipäev! Pärast tööd läksimegi järve äärde jäätist sööma ja veini jooma ning restosse sööma. Täitsa tähtis tunne oli nii!! Aga kuna päev läks pikaks, siis kooki sõime hoopis esmaspäeva õhtul. 3 päeva tähistamist! Jei ;)

 

 

 

 

Hüvasti, kirsid!

Just nii, kirssidega jätsime täna hüvasti ja liigume tagasi Mud House'i ja viinamarjadesse. Kirsid meile meeldisid. Isegi, kui nende korjamine oli jube raske, eriti kuuma päikese all, ja jalad-käed sinikaid täis, näpud valusad nind redel tüütu, meeldis meile seal. Meeldisid inimesed. Meid oli seal mingi 30 inimest telkimas, reisijad, nagu meie ja ka kohalikud. Tore oli inimeste seas olla, jutustada, kurta, jalkat mängida (mina küll vaatasin ainult), koos süüa jne. Meeldis ka see, et telkida sai tasuta. Pluss oli seal suur köök, pesumasin, dušš, mida veel tahta. Miks me aga lahkusime? Sest tööd ei olnud piisavalt. Alustasime 2.jaanauril, töötasime 2 päeva ja siis oli 3 vaba päeva. Siis töötasime 2 päeva ja nüüd öeldi, et 4-5 vaba päeva. Ja töötunnid ei olnud mitte 8-10h, nagu me lootsime, vaid 4-6h. Ja mul ei ole siin ju aega raisata, eks. Ainult 6 nädalat veel jäänud. No ja nii mee pöördumegi vanasse heasse kohta tagasi ja loodame, et seal saab järgmised paar nädalat paljupalju töötada :)

Skippers kajon, kus veetsime 3 vaba päeva

 

Muide, ma juba ostsin omale 23.veebruariks pileti Singapuri. Aga see on ka kõik, siiani ei tea, kuhu ma sealt täpselt edasi lähen. Natuke on veel aega mõelda õnneks.

Oi, ja meil on autos nüüd 2 suurt kilekotitäit mureleid, nämm nämm ;) Ja lisaks veel hunnik aprikoose! Mõnus mõnus. Aga nüüd lähen, sest meil veel 5h sõitu Waiparasse ees. Vähemalt on mul seal nett. Ja loomulikult töö. Niiet kirjutame siis. Praegu aga sauh!

UUS.

UUS - parem ja ilusam kui kõik eelmised! Soovin kõigile, teile, veelgi toredamat ja meeldejäävamat uut, ma usun, et sedasi ta just tulebki :)

Minu uus on olnud suht rahulik. Sai ta vastu võetud üksikul liivarannas, lõkke, vorstide, sampa ja vahukommidega. Lisaks meile oli üks prantsuse perekond kahe lapsega, kes ka wwoofisid Smithide juures (kus me jõulud veetsime). Niiet täitsa mõnus oli. Lissalt lõkke ääres chillida, veini juua, päikeseloojangut nautida, grillida ja südaööd oodata. Võib öelda, et oli just nii nagu oleks tahtnud. Aga öösel äratas tuul meid üles. Tuul oli nii tugev äkki, et oli oht telgi õhklu tõusmises. Nii me siis pakkisime end umbes 4 ajal kokku ja kolisime auto esiistmetele magama. Vot see küll ei olnud nii, nagu oleks tahtnud. Terve järgmine päev olin uimane ja loppis. Hea et nüüdseks natukenegi parem on.

Aga nüüd oleme omadega tööle jõudnud. Juba 3 päeva. Tähelepanu -  nende kirsid on meie murelid. Siin olles ei saa ma murelite ja kirsside vahest aru.. Eestis saan, ühed on magusad ja suured, teised hapud ja väikesed.. A siin ainult murelid. Miks?

Igatahes, esimesel päeval ma pakkisin kirsse. See töö oli igav ja tunnipalgaga, niiet jama. Järgmisel päeval sain sorteerima. Ehk ilusad kirsid ekspordiks ja koledad prügikasti, natuke vähem koeldad kodumaalastele. Seal siis teenid nii palju kui palju ämbreid sorteerid. Raha natuke parem. Aga täna, kolmendal päeval ma hoopis korjasin kirsse. Ämber kõhu peal ja redel kaelas, ronin aga puu tosa krojama. Ei ole väga lihtne, aga saab värskes õhus olla. Siin ka, mida rohkem korjad, seda rohkem teenid. Tuleb tõdeda, et sorteerimises olen kiirem. Niiet vaatame, kuidas läheb. Erinevus on veel see, et sorteerijad alustavad kell 8, korjajad kell 6. Täna oli päris raske kell 5 pidemas üles ärgata.. Hetkel on meil nüüd 3 vaba päeva ja siis sõidame nats ringi. Puhkame taaskord, seekord jõulutest ja aastavahetusest :)

Oi, ja jõulud siis. No jõulud olid vapustavad! Kuusepuu, kodumaised piparkoogid, muidu koogid, küpsetised jne jen. Kõige tipus oli 25ndal delfiinidega ujumine. Lihtsalt jalutasime randa, hüppasime vette ja armsad pisikesed Hector delfiinid tulid meid uudistama. Väga lähedalt ikka. See oli tippude tipp. Juhuuuu!!! Ja milliseid randu meile veel näidati!! Üksikud, inimtühjad... Väga supper jõulud ja veel jõulutundega.

24ndal kuusepuuga

delfiinid 25ndal

meie ka 25ndal

magusa laud 26ndal

Nüüd aga taas õue ja vabu päevi nautima! Nagu neid veel üldse olnud poleks.. ;)
Kallistan.