Viimaks ometi olen ma Tais.

Just nii, ja juba kolmandat päeva. Kas pole tore? :) Põgenesin jooksujalu vihmasest Malaisiast päikselisse Taisse ja siin on mõnus. Ainuke asi, mis mind veic närvi ajab, on see, et hommikusööki ei saa enne 11. Sest kõik on kinni. Lisaks on inimesed siin jube aeglased. Niiet tühja kõhuga hommikuti süüa otsides võib ikka väga tigedaks saada. Aga kui lõpuks leiad selle imehea Tai toidu üles ja veel värske puuviljashake'i ka veel kõrvale saad, no siis on ikka elu ilus küll.

Mis elu veel ilusaks teeb on see, et sain Davidiga kokku. Tore on jälle kellegagi kõike jagada ja koos ringi liikuda ja asju avastada. Mulle see üksi reisimine vist nii väga ikka ei istu. Kui siis, ainult ühes kohas olles. Ma arvan.Oleme hetkel veel Koh Phangan saarel, Tai kagu osas. Saar on tuntud suurte Täiskuu pidude poolest. David käis seal, mina jõudsin järgmisel hommikul kohale. Rand oli must ja prahti täis, kaasa arvatud vesi. Õnneks nüüd juba puhtam. Aga siin ikka pidu käib kogu aeg.

Eile aga rentisime skuutri ja kimasime teisele poole saart, kus on kohutavalt ilusad ja vaiksed rannad. Lausa paradiis tundus seal. Snorkeldasime ja vaatasime päikeseloojangut. Pärast sõime nämmat õhtusööki turul. Ikka riis ja nuudlid, curry ja muud vürtsised toidud. Kebabid on ka jube jube head ikka. Maitseelamusi saab siin rohkem kui küll.

 

 

Täna aga liigume vartsti Bangokki. Kell 5 õhtul läheb siit praam, ja siis bussiga jõuame kohale kell 6 hommikul. Üks väsitav sõit ootab ees. Nüüd lähen naudin veel rannaelu ja siis varsti suurlinna mürasse.
Olge vahvad!