Xavier.

Xavier on siis see väike 4-aastane poiss, kelle eest me kõik siin hoolsasti hoolitseme. Toidame teda ja mängime, vaatame koos multikaid ja jääme mõnikord seda tehes ka magama, loeme raamatuid, käime õus jalutamas ja pisikesi lambatallekesi imetlemas ja David vahetab mähkmeid ka. Mina nii lapsemeelne veel ei ole ja ei kipu ka võõra lapse mähkmeid vahetama. Küll see mähkmevahetamise aeg ka tuleb. Kaugelt kaugelt tuleb.

Täna me siis poseerisime ka kaamerale. Nii Xavier ja David, kui ka kass Pipi, naljakad puhvis kanad ja lambakesed. Xavieril on viimased paar päeva natuke rasked olnud, sest tal on väikesed epilepsiahood peal olnud, mille tulemusena tema parempool on justkui halvatud. Sellest hoolimata on tal naeratus näol :)

 

 

 

 

 

Homme hommikul pakime aga oma asjad ja liigume edasi. Ikka lõuna poole. Catlins regiooni. Seda kõik kiidavad, sest seal pidi lihtsalt nii ilus olema. Selles ma ei kahtlegi. Samas, kus siin ei oleks ju ilus. Ilus igalpool, ainult keera pead ja hoia silmad lahti :) Homne päev lähebki sõitmiseks ja peatusteks ja reede hommikul alustame taaskord wwoofimist. Järgmise perekonna juures, kellel on suur farm. Kui siin me oleme teinu 4h tööd päevas ja suht lihtne on olnud, siis tundub, et seal peab ikka tööd ka tegema. Aga eks paistab, kui ükskord kohal oleme. Hetkel aga ütlen sauh ja eks ma kka hoian teid oma tegemistega kursis. Kallid.