Kohalik põlisrahvas.

Natuke vist olen neist juba rääkinud ka ja eks mõned võib olla juba teavad isegi, aga kohalik põlisrahavas on siin siis Maorid. Söögist vist kirjutasin, eks. Väga pikalt ei hakka kirjutama (laenan wikipedia abi otseloomulikult), kes tahab, saab ise netist rohkem otsida ja pilte vaadata. Ajalugu on neil lühike, samas pikk kõige kirjutamiseks. Sõdasid on olnud palju põhiliselt inglastega, aga ka nende endi vahel. Olen käinud mitmes surnuaias ja maoride külades, mida nad kutsuvad Pa-ks ning mis asusid põhilised mägede otsas (strateegiliselt parimad kohad sõdimiseks) ning mis praegu on lissalt ilma asutuseta mäetipud supper vaadetega. Kohalike üldine arvamus neid on järgmine: tülikad, vägivaldsed ja tüütud, räpakasd ja tööl käia ei viitsi, teevad palju lapsi ja elavad siis riigi rahade peal. Endal mul nendega kokkupuude puudub, aga muidugi on ka toredaid ja edukaid nende seas. Muidugimõista. Tihtipeale on nad suuremad ja paksemad ning tumeda nahaga, tõmmud ütleks vist, ja mustad juuksed. Ja armastavad tätoveeringuid, nii kehadel kui näol. Naisedki kannavad lõupeal tätokaid. Tundub, et mida rohkem, seda uhkem. Tean, et ka osadel kuulsustel on nende tätoveeringud, nt laulajal Robbie Williamsil. Ja on nad väga maalähedased inimesed, kes usuvad hingedesse. Usk on neil tugev, oma ajalugu, omad tantsud, rituaalid, matmiskombed, kokkamisviis, toit jne.

Wiki kirjutab siis sedasi:

Maoorid on Uus-Meremaa põlisrahvas. Nad räägivad polüneesia keelte hulka kuuluvat maoori keelt. Nad saabusid Uus-Meremaale (maoori keeles Aotearoa) Polüneesia idaosast 12. sajandil. 1860ndate maoori sõdades olid maoorid sunnitud lõplikult alistuma Suurbritanniale. Maoorid kaotasid oma maa, nad haigestusid eurooplaste toodud haigustesse ja nende arv hakkas kahanema. 1960ndatel toimus maooride rahvuslik ärkamine. 2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli maoorisid 565 329, neist 87 % elas Põhjasaarel. Maoorid on tuntud oma puu- ja luunikerduskunsti ning tätoveeringute poolest.

tervitusviis on neil siis ninade hõõrumine või lissalt vajutamine. Armas, eks! :)

Ja kuna Merit sõidab täna kaheks päevaks Aucklandi ja siis põhja saare põhja tippu (regiooni kutsutakse Northland'iks), siis ei kirjuta ma teile kahjuks nii 3-4 nädalat. Täpselt veel ei tea, kaua ma ära olen, sest lisaks on peale reisimist plaanis minna 9-20veebr mediteerima. Ja seal ei tohi ma 10 päeva ei rääkida, ei kirjutada, ei lugeda.. ei tohi SUHELDA! Ainult mina ja mu mõtted, ihu ja hing :) Põnev.

Siinkohal lõpetan ja soovin teile vahepeal pikka liugu! Emban ka.