Eile, viimaks, viis me tee meid Christchurch'i. Oi kui erutatud ma olin. Nii kaua olin seda ju oodanud. Ka ilm oli ideaalne laupäeva veetmiseks just Christchurch'is. Päikeseline, sossu ja mõnna. Christchurch ise oli vaikne, rahulik, ilus. Kurb hakkas ka. Kurb, sest kesklinn oli väga üksik. Metallaiad eraldavad inimesi sellest ohtlikust kohast. Majad on tühjad ja nukrad. Või siis rusude all. Aga sellegipoolest oli Christchurch ilus. Botaanikaaias oli väga tore jalutada ja kohvi juua. Ja ka ajaloolisi ellujäänud ehitisi ja kirikuid oli ilus vaadata ja pildistada. Minu pildistajameel hakkas Christchurch'i kohe sinna jõudes tööle. Fotograaf nagu ma olen :)
Mõtlesin tükk aega, et kas panen rusudest pilte üles, nii kole ja miks peaks, aga siis mõtlesin ringi, et mõned ikka panen. Minu blogi ju ja minu tunded, elamused.
Mõtlesin tükk aega, et kas panen rusudest pilte üles, nii kole ja miks peaks, aga siis mõtlesin ringi, et mõned ikka panen. Minu blogi ju ja minu tunded, elamused.
Aga üks mõte käib siiani peast läbi.. miks ma sinna küll varem ei sattunud?! Usun, et ju pidi nii siis minema. Kujutan ette kui palju inimesi oleks võinud eile seal olla. Kohvikud oleks kindlasti olnud nii täis, et lauda oleks võimatu saada olnud. Kõik oleks naernud ja chillinud mööda tänavaid, kohvikuid, poode ja parke. Kõik nurgad oleks siblimist täis olnud. Aga seekord on siis teisiti. Ja nii mitmeks mitmeks aastaks. Järelikult tuleb aastate pärast jälle tagasi tulla :)
Aga homme, loodetavasti, jõuame Ragiorasse, kus me siis nädalake paigal oleme ja ponisid paitame, söödame ja niisama lõbustame. Loodan, et saab tore olema. Kuigi kartulite juurest on hea ära saada, on väike kurbus siiski peal. 5 nädalaga saad omale justkui uue pere. Aga eks see ole tavaline juhtum ringi reisides. Õnneks on vähemalt üks tuttav nägu kogu aeg minuga :)
Natuke rohkem pilte leiab facebookist:)
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150606678965085.692319.901970084&l=7f51853384
Kallan.
No comments:
Post a Comment