Kohalikud uudised.

Maavärin. Ööl vastu teisipäeva, natuke peale 3 oli Christchurch'is taaskoord maavärin. Seekord 5,3 magnituudine. Kõik mu töökaaslased tundsid seda. Mõnel oli täitsa magata öö hirmust. Mina, taaskord, ei tundnud. Ei tea kas magasin siis nii magusasti. Või mõjutab endiselty mind raudtee kõrval elamine. Aga ei, mina ei tundnud ega kuulnud midagi. Mingi aeg ärkasin küll üles, aga seda juhtub ikka öö. Inimesed tahavad lõppu sellele. Nad ei jaksa enam. Aga kahjuks tuleb sellega vist lihtsalt harjuda. Kurb.

Kolimine. Taaskord. Reedel. Seekord küll ainult üks tänav edasi või siis tagasi. Töö jääb samaks, aga kodu vahetub. Nii nädalaks, sest siis saab ka töö läbi. Kolime kartulipõldude omaniku Alan'i majja. Sest meie praegusesse majja tuleb üks farmer ja varsti tulevad talle lehmad ka järgi. Nii siis pakkus Alan, et võime tema juures elada. Tasuta. Nädalake ainult ju. Mm, voodi. Puhtus. Mõnus. Ta ise pidi tegelikult Christchurch'is elama, aga aeg ajalt ikka ööbib siin, sest töötab iga päev koos meiega. Küll mitte põllul, vaid kuuris. Või ma ei teagi, kuidas seda suurt hoiustamise ruumi täpselt kutsuda nüüd. Aga see selleks. Ja on tema meil umbes 73aastane. Tubli poiss!

Kartulid. Kas teate, et kartulitel on igast kujusid? Meil näiteks kutsutakse neid naljakate kujudega kartuleid „Teddy Bear“. Ja kõik Teddy Bear'id tuleb välja võtta. Mina kutsuks neid pigem piilupartideks või Miki Hiirteks. Aga naljakad on nad küll. Või pigem veidrad?

Ilm. Endiselt sajab meil. Uduvihma, aeg ajalt. Aga õnneks oleme natuke töötada ka saanud. Ehk siis esmaspäeval ja teisipäeval ja täna ka. Eelmine nädal töötasime ainult 22 tundi (ideaalis oleks 57 tundi). Aga ilma vastu ei saa. Ja lubab udu-, seenevihma ja muidu vihma ka selleks nädalaks. Aga sellegipoolest loodame veel 1,5h töötada ja siis kartulitele "Bye, bye!" öelda.

Ilmateatega lõpetamegi tänased uudised siit Ashburtoni McDonaldsist.
Järgmiste uudisteni! :)