Aegajalt tuleb mul koduigatsus peale. Enne pole nii väga olnud seda, ikka uus ja põven, aga täna. Täna on tugev. Selline vihmane ja udune hommik, uims. Tahaks oma kodus oma voodis ärgata. Tahaks presskannukohvi juua ja niisama passida (isegi kui täna ka vihma tõttu niisama passin). Tahaks emmega kinno minna ja sõbrannadega päikese käes jalutada ja mõnuleda. Tahaks mere äärde ja Kadrioru parki niisama ringi tuiama minna. Ja Mooniga laupäeva hommikul Balti Jaama turgu avastama minna. Ja tüdrukutega kohvikutes kohvitada ja niisama jutustada. Tahaks kodu kevadet ja linnulaulu ja esimesi päikesekiiri. Oi kui hea see oleks. Oma kodu, oma kohad, oma kõige kallimad inimesed. Aga ma ei kurb. Ja ma ei virise. Mul on siin ka hea, aga eks see koduigatsus tuleb ikka peale. Ja jälitab mind. Ja see on loomulik ja hea. :)
Aga nüüd natuke pilte ka viimasest kuust. (kes veel Facebookis näinud pole):
Cook Strait (laevasõit 12.aprillil Wellingtonist lõuna saarele, mega mega ilus sõit oli)
Ja viimaks siis ka LõunaSaar
Ongi tänaseks kõik. Saadan naeru & nalja siit vihmasest ja hallist Ashburtonist (mis muideks on Uus-Meremaa enesetappude listis esikohal, auch).
Olgem rõõmsad! =)
Tibuuuuu, ma igatseb ka. Tulin just Stockholmist ja mõtlesin, et peame jälle koos minema. Aga see lohutab, see teadmine, et me mõlemad igatseme. Ma hoian veel fingers kõvasti crossed, et sa omale mingit meest sealt ei leia ja ikka koju tuled, siis on kõik kõige paremas korras :)
ReplyDelete