Ausõna, olen olemas :)

Nüüd olen küll pikalt kadunud olnud, aga tegelikult olen ikka täitsa olemas (nett on hoopis kadunud). Lissalt naudin oma viimaseid aegu siin. Ja olemine on tore. Jõudsime vahepeal auto maha müüa. Mis juhtus küll jube äkki ja lõi mõned plaanid, mõtted sassi, aga oli väga positiivne tegu. See siis juhtus 10.veebruaril. Aucklandis. Samal päeval istusime bussi peale, et sõita Aucklandist loode suunas Muriwai ranna lähedale. Tegelikult kuulub see regioon suure Aucklandi alla. Umbes 40min kesklinnast. Oleme sellest ajast peale olnud ühe meesterahva Kerry juures. Tema on 53.aastane isa, kes kasvatab oma kahte poega. Oliver on 16 ja Finley 13. Naisega elavad lahus ning maja poegadega on tema hoole all. Koht on ilus! Vaikne ja rahulik. Maja on kodune ja mõnus. Tema enda ehitatud. Meie mõistes võiks luks öelda. Vanaaegses stiilis. Või noh, kuidas nüüd võtta. Maja ise on 22.aastat vana. Võtame nagu võtame siis. Ja inimesed on ka toredad.

 

Kerry peab end farmeriks, kuigi omab PR firmat. Lisaks on ta õppinud 25 aastat massaaži ja joogat. Veel kirjutab ta raamatuid ning on toidukriitik. Paljude restoranide, kokkade, veinide, mille iganes võistlustel on just tema peakohtunik. Eriti on ta veinides sees. Iga päev saame siin maitsa uusi huvitavaid ja võib oletada et väga kalleid veine. Kes siis veinile „ei“ ütleks, eks :) Ja jube hea kokk on ta ka. Ta armastab maitseaineid, aed on neid täis. Ja ta armastab kokkamist ning söömist. Ka veine muidugi. Iga toit on omamoodi fäänsi. Vut sellisesse ellu oleme me saatunud.

David ja Kerry kokkamas

Oliver, David ja Finley kana püüdmas

 Oliver ja Finley käivad koolis. Oliver on veel Muriwai rannas vetelpääste, mõlemad tegelevad orineteerumisega, Finley mängib golfi ja veel igast muud asjad neil teoksil. Igal juhul, kõik nad kolm on väga multifunktsionaalsed.

54km pikkune Muriway rand

 

 

 

Meie aitame Kerryl aeda korda hoida. Jube palju rohimist ja muruniitmist on olnud. Kuna ta kirjutab ühe veinikompanii, Villa Maria, nö elulugu (täitub 50a), siis on maja-aed korrast ära. Nii olemegi püüdnud siin korda luua. Lisaks teeme kolmekesi, Kerry, David mina, igal hommikul nii tund jooga venitusi. Mõnikord päikesetõusuga. Vot see on elu! Just see, et saab seda aega võtta. Super!

Selline see elu ongi. Aeg ajalt vihmane ja siis jälle palav ja päikseline. Saab rose veine popcorniga maitsta, kui ka valgeid õhtusöögi kõrvale. Saab suurtes lainetes hullata ja ka lissalt olla ning kõike siinset nautida. Ja seda kuni 22.veebruarini ja siis Aucklandi 23. peab juba kell 10 lennujaamas olema :) Aga eks me siis naudime siin edasi ja teie ka, nautige veel viimseid talveaegu. Kuigi, ega ma väga kursis ei ole, mis see ilm teil seal teeb..

 

Kallid meilt ja kanadelt.