Bali.

Olen siin nüüd mingi 5-6 päeva Balit maitsnud ja võib öelda, et maitseid on nii häid kui halbu. Saabudes veetsin mõne päeva Kutas, mis mulle nii väga ei meeldinud. Mäletate, eks. Siis aga sõitsin Ubudisse, mis on natuke ülespoole Bali keskosas, ja sain Kadriga kokku. Viimaks ometi näeb ka oma sõbrannata :) Igatahes, siis hakkasime kultuuri nautima. Ja seda on Ubudis väga palju. Kunst, maalid, siidid, puunikerdused, kivinikerdused ja igast kujud. Kunst siin ja kunst seal. Lisaks oli Ubud ka rahulikum ja puhtam kui Kuta. Kuid siiski, turiste täis.

Lisaks turgudele käisime ka riisipõldude vahel jalutamas. See oli üks tore tegevus. Saime kookospiima juua, kookosõli ja vaniljet ostetud ja lihtsalt neid lõputuid riisipõlde nauditud.

Seal jäi mulle silma üks asi. Nimelt see, et rasket tööd ei tee mitte mehed, vaid naised. Naised on need, kes tassivaid rakseid kive, liiva vm pea peal ehitustööde jaoks. Just nii. Ja mehed siis teevad lõunauinakut või istuvad poes ja müüvad turistidele träni. Kuigi ma tean, et Balil on kogu majapidamine naiste õlul, ei arvanud ma, et selle alla käib ka ehitus. Aga nii see on ja isegi Bali mehed ütlevad, et Bali naised töötavad kogu aeg.

Ubudis käisime veel Bali tantsu vaatamas, mis oli ka täitsa tore. Sai nii tantsu nähtud kui kohalikku muusikat kuulatud ja samal ajal Starbucksi kohvi joodud. Bali teistsugust tantsu, kus jutustati ka lugu, käisime veel lõunapool ka eile vaatamas. See oli nagu rohkem show. Siiski, mõlemad olid toredad ja hea, et osake kultuuri veel omaks saadud.

Eile aga võtsime omale taksojuhi, kes meid siis Ubudi ümbruses ringi sõidutas. Viis meid ühte Bali kodu vaatama. Igal kodul on ju oma tempel. Ja siis veel erinevad majad erinevateks otstarbeteks. Näiteks honeymoon maja, probleemide lahendamise maja, koht, kuhu surnukehad pannakse lamama kuni nende matmiseni. Tuli-Vesi-Tuul ja ilmajaod mängivad kõik väga tähtsat rolli. Usk-jumalad-hinged, teispoolsus on tugevalt igapäevaelu osa. Terve päev tehakse hingedele lillekesi, põletatakse viirukeid ja pannakse süüa.

Ja oi, riisiterrasse käisme ka ikka vaatamas. Väga supper! See riisikoristamine on siin ikka väga raske töö. Mitte ainult see jube palavus, aga just need terrassid, alla-üles tassimine. Imetlen neid inimesi kohe. Lisaks kodudele, riisiterrassidele, viidi meid erinevatesse templitesse. Ka püha vee saime ära katsutud. Templitest on nüüd tegelt küllaga, sest ega seal väga ikka midagi ahhetamapanevat ei ole.

Väga väga meeldis ka kohviistandus. Nägime, kuidas kohvi toodetakse, käsitsi, ja saime igast erinevaid sorte maitsta. Bali enda kohvi mulle nii väga ei maitse. Päris selline hapukas on. Huvitav oli aga Luwaki kohv. Kui kohvipuu viljad on valmis, söödetakse sisse nad ühtedele loomadel, kelle nime ma ei mäleta. Meenutab naaritsat või midagi selletaolist. Siis nende väljaheited kukuvad puurist välja ja neid kasutatakse kohvi tegemiseks. Hull protsess. Ja kõlab ka vastikult. Aga kohvi oli täitsa huvitav ja mõnus. Maksis ka ilusa kopika muidugi. Kuid siiski, ma eelistan päris vaniljega kohvi. Magus ja hea :)

Hetkel oleme aga omadega jõudnud Ulu Watusse ja Panang Panangi. Bali saare täitsa lõuna ossa, surfarite rajooni. Sest siin on ilusad rannad ja head lained. Lisaks on siin kõik jälle teistsugune. Suht tühi on. Ei ole palju maju, ega ööbimiskohti. Pole turiste, poode, shoppamist ega prahti. Vaikne ja mõnus on. Elamine ehmatas meid alguses natukene ära, et nii nadi, aga saab hakkama. Vähemalt odav on. Ja rannad ning ilusad päikeseloojangud on ju seda väärt. Hetkel tundubki, et jääme siia kuni laupäeva hommikuni ja siis lennujaama otse. Eks vaatab.

Muide, vihma oleme ka saanud. Just Ubudis, kuna see natuke kõrgemal. Ja lausa kahel päeval, alates lõunast paar tundi. Mõnusat padukas ja äike. Ja mingi hetk oli isegi külm. Mida siin just väga ette ei tule. Niiet hea vaheldus ma ütleks.

Aga aitab nüüd netiga küll, tagasi õue ja kuumussesse. Isegi, kui see konditsioneer siin internetipunktis nii kutsuv on :)

Kallistan.