Elu veinide ja viinamarjade vahel on endiselt muutusteta. Töö on endiselt sama. Käed ikka valutavad. Ei ole sellega veel mitte ära harjunud. Ilmad on samad. Kord soojem, kord külmem. Kord päike, kord vihm. Isegi maavärina järeltõukeid saab tunda. Eelmise teisipäeva õhtul, mingi 22:30 ajal oli 5.3magnetuudine maavärin. Uh. Seda tundsin mina ainukesena. Voodis taakord värises, palju. Õnneks me siiski piisavalt kaugel sellest kõigest. Aga Christchurchis oli terve 24h jooksul 23 järetõuget. Vaene linn ja vaesed inimesed. Paljud äärelinnad on nüüd ka evakueeritud. Endiselt, kurb.
Aga natuke vaheldust oleme ka saanud. Laupäeval käisime ühe kohaliku mäe otsa ronimas. Mt Cass. Kuigi ronimine oli kerge ja üldse mitte kõrge, olin mina siiski läbi nagu lätiraha. Sai ju reedele kaua üleval oldud ja natuke pidutsetud ja nii need unetunnid lühikeseks jäidki. Kõik annab tunda. Aga vaade oli ilus ja keha oli tänulik :)
 |
| Cass mägi - Cris, David, Mathieu, mina ja Lisandro |
Pühapäev käisime Christchurchis. Niisama, turgudel, poes, pubis õlut joomas ja frikasid söömas ja lissalt, vaheldust saamas. Chill päev oli. Ja täna käisime meie tänaval ühes veiniistanduses veini testimas. Mõnus. Meil täna vaba, sest eile öösel ja veel varahommikul sadas kohutavalt vihma ja tuul viis peaaegu katuse ära. Kuigi nüüd ilus ja päikseline, ei tööta me täna mitte.
Nüüd aga naudime vaba päeva edasi :)
No comments:
Post a Comment