Kohalik paradiis.

Jaa, ma leidsin kohaliku paradiisi. Asub see lõuna saare täitsa põhjas. Pigem loodes siiski. Ja seal on ilus. Ilus ilus ilus. Mitte küll Samoalik paradiis, aga siiski, siinne paradiis. Koha nimeks on Abel Tasman. Ja Golden Bay. Mina armusin Abel Tasmanisse. Tegu on rahvusliku pargiga, mis hõlmab nii merd, metsa, mägesid ja kuldseid-valgeid liivarandu. Ja seal on nii rahulik ja mõnus. Kõnnid mööda randu ja metsi, magad telgis, naudid hommikukohvi rannas, sõidad kajakiga, võitled natuke ka lainetega, kuulad linde, korjad ja kokkad rannakarpe, mängid frisbit ja lihtsalt naudid seda kõike. Eks meie eeliseks seekord oli ka see, et turistihooaeg ei ole veel peale hakanud ja seetõttu saime seda kõike nautida just nii nagu see oli. Mitte ülerahvastatud ja lärmakas. Mõnna mõnna. Ei oskagi kohe seda viimast nädalat kirjeldada :)

selles rannas telkisime 2 ööd

Huvitav on see, et peale esimest matkapäeva sain mina villid. Jaa, saabastega, mis on juba sissekäidud. Ja mitte üks või kaks villi, vaid hoopis 6. Usute? Mina küll alguses ei uskunud. A üllatus üllatus, vasakul jalal oli neid 2 ja paremal 4. Ja mõlemal jalal otsustasid suured, u1-2cm läbimõõduga pirakad omale pesa teha otse talla alla, et Merit üldse astuda ei saaks. Ja ei saanudki. Mingi 3 päeva olin trajektoorilt maas. Eks ma ikka üritasin lonkida, aga tundus pigem, et mul miski püksi... Ehhee. Njah, sellised rasked ajad olid siin ka vahepeal. Nüüd juba liigun normaalselt.

Ja siis õnnestus samal päevasel matkal veel ka väike päikesepõletus saada. Nimelt olen sel aastal oma eesmärgiks võtnud, et käitsen oma nägu, õlgu ja dekolteed päikese eest. Sellepärast on mul ka 100ne päikesefaktor. Tubli eks. Aga sellegipoolest, ei kasuta ma seda siis, kui peaks ja nii saingi pisikese punetava naha omale ja maika selga. A seekord pole hullu, olen nüüd pruunim :)

Oi, ja siis on seal põhjas veel selline koht nagu Farewell poolsaar ja Farewell Spit. Tegu on siis kitsa liivaribaga, kõige lihtamalt öeldes, ja kulgeb see saare kõige põhjapoolsemast punktist, mis on läänes, ida suunas. Pikkus on u 26km ja vee all on veel oma 6km. Kuna koosneb see paljudest suurtest ja väikestest liivaluidetest, mis on pidevas liikumises, siis ennustatakse, et järgmise 5 aasta jooksul kasvab riba u 2km. Uskumatu eks, kuidas see liiv siin ookeanis nii on. Väga kaugele seal kõndida ei lubata, ainult 4km alguses, sest see on looduskaitse all ja noh, kui tahad 1000kr maksta, siis tuurid muidugi viivad su sinna lõppu. Meie ei tahtnud ja hängisime ise tuulises ja lendavas liivas ringi.

selline pisike riba seal üleval siis see Farewell Spit ongi

ja selline näeb see välja seal kõndides

Kuna mul mõistus nüüd väsis ära ja ostukeskus ka kutsub, jaa, ostukeskus üle 100 aasta, ja äkki isegi üks latte, siis pean jooksma!!! :) Paid!