Esmaspäev.

Sai jälle üks tore ja tegus päev kirja. Viimaks ometi. :) Käisin Otorohangas. Selles linnakeses on nn kuulus kiivi maja ja rahvuslike lindudega park, kus saab palmide ja kõigi muude puude vahel ringi jalutates näha erinevaid linde ja parte ja ka getosid. Kiivid on Uus-Meremaa rahvuslinnud. A'la nagu meil on pääsukesed. Neid on igapäevaselt raske kohata ning selleks tuligi mul sinna majakesse minna. Nägin nelja erinevat sorti ja tegin ühest, kõige suuremast (kaalus 2,5kg kui ma nüüd ei eksi ja oli 9-aastane ulakas tüdruk), isegi salaja pilti. Mis tähendab seda, et kiivi on väääga udune. Aga armsad olid nad küll. Tatsasid omal kahel jala ringi (nad ei lenda), on väga kiired ja meenutasid veic nagu dinosauruste aega, ja otsisid nokaga mulla alt ussikesi. Neil on selline pikk ja peenike nokk, mille pistavad mulla alla ja siis sedasi süüa otsivad.

selline peaks ta mitte udusena välja nägema

Ja pärast seda läksime Waitomo'sse maa-alustesse koobastesse, kus tegin läbi black water raftingu. Ei teagi, kuidas oleks seda õige tõlkida. Kärestikusõit maa-all vast. Kõige pealt pead endale selga ajama märjad ja külmad ülikonna ja jaki ja niiöelda sokid. Siis lähed sõidad koopa juurde ja teed soendust köiega, et saaks pärast ilusasti koopasse laskuda ja siis seiklus algabki. Esiteks lasime mööda köit end pimedasse ja vahepeal suht kitsaks minevasse koopasse. Laskumine oli 37m sügavusse. Siis edasi sõitsime trossiga mööda köit veel alla poole ja olimegi koopas. Siis panime endale mustad kummid ümber pepude ja hüppasime plärts külma võtta. Uhh. Aga lahe oli. Siis ujusime nendega koopas ringi ja imetlesime laes olevaid “glowworms” ehk sätendavad ussikesed. Midagi nagu meie jaaniussid. Ja siis lõpuks olime juba käpukil vees, et koopast väljapoole pääseda ja ronisime mööda koobast ja veekoske üles poole. Väga äge oli. Vahepeal hakkas seal vees külm, aga koobas oli võimas, ussikesed ilusad helendavad ja adrenaliin mega!!! Kestis see u 3h ja maksis 1900kr. Nüüd, kus mingid asjad juba selgemad, tahax veel ja veel :)

Nüüd mõned pildid ka :)

Üks huvitav asi oli veel see, et Waitomo infokeskuses nägin üht eesti perekonda: isa-ema ja 2 tütart. Aga eestlane nagu ma olen, ei läinud ma nendega rääkima.. Oleks vist pidanud, eks?! :)

Esmaspäeva õhtu aga lõpes vägeva padukaga. Päris mõnus on seda toas kuulata ja samas ka õues vihma käes ringi nats joosta ;)

Nüüd aga palun päikest, eks!