Ma ei tea, mis täna juhtus. Kas oli see ilm, päike ja metsik kuumus, mis mu pea segi lõid ja emotsioonid möllama panid, aga täna ma armusin täitsa ära. Ja ei armunud ma mitte mõnda kohalikku mehesse, vaid hoopis Raglanisse. Kuigi olen Raglanis (hipi ja surfarite chill ookeaniäärne linnake) nüüd käinud juba pea 4 korda, küll rannas peesitamas, laintes hullamas, kohvitamas ja nämmasid muffineid söömas kui ka niisama jalutamas, siis täna tundus, et oleksin justkui paradiisis. Nii ma siis mõnulesin rannas, peesitasin kõrvetava päikese käes ja hüppasin megasoolastesse laintesse. Lained olid seekord suured ja tugevad. Vool viis su endaga ranna poole kaasa ja siis jälle merre tagasi. Esimesel korral väänasin ehmatusest isegi jala välja. Järgmised korrad olin juba targem ja surusin voolule vastu! Kuna mul kaamerat kaasas ei olnud, siis pildistasin ja tegin videosid telefoniga. Ja lissalt ahhetasin. Mõned pildid minu uuest armastusest ka ja üks video minust (kvaliteet siis seekord selline) :)
 |
| vaade ookeanile ja mägedele minu tulevase kodu terrassilt ja võrkkiigest ;) |
Ja tagasisõites imetlesin ikka neid rohelisi mäenupsukesi ja mäetupsukesi. Nii rohelised ja pehmed. Justkui pilved, mille sisse tahaks kohe supsti hüpata ja siis seal pehmes mõnuleda. Ei saa ka nende vaatamisest küll.
Nüüd aga magama, et siis homme jälle päikese käes sossutada ja muljetada!
No comments:
Post a Comment