Hommikud.

Minu kõige paremad hommikud siin on need, kui saab ärgata linnulaulu ja päikesega. Siis ma teen omale kohvi (tuleb tõdeda, et poest ostetud uus-meremaa kohvi pole just kõige parem, aga ajab asja ära küll) ja lähen õue muru peale peesitama. Vaatan mäge ja hobuseid, loen lehti (miskipärast loen lehti siin kõvasti rohkem kui kodus) ja lissalt mõnulen. Kuna eelmine laupäev oli mõnus päike väljas, tuli kohe tuju ka niisama klõpsutada ja kaamerat katsetada. Ja kuna kedagi polnud pildistada, no siis tuli natuke ka edev olla (a)

Viimasel ajal on ka neid hommikuid, kus taevas on hall ja muudkui sajab. Sajab sajab ja sajab ja lõppu ei tule. Siis passin lissalt toas ja kirjutan blogi või teeme midagi muud. Ei tulegi kohe hetkel pähe, et mida siis. Käime toidupoes või mina kirjutan kirju. Loeme lehti. Mõned päevad on siin aga nii niisked ja lämmid, et hingata pole midagi. Siis ei tea kohe, kuhu joosta ja kust õhku ahmida.

Mõni hommik on kiire kiire. Äratus, söömine, kohvi ja minek. Olgu selleks siis niisama ringisõitmine või mingi konkreetne tegevus. Samas, üritan ma siiski kõikidel hommikutel suhteliselt vara ärgata, et teiega lobiseda ja skaipida, enne, kui te magama lähete, aga töö tõttu pole ma teie aja järgi enne 22:30 suutnud end voodist välja ajada. Täna see miskipärast juhtus ja sain Merka & Anniga tunnike skaipitud. Jei!! Seda peaks tihedamini tegema, vähemalt seni, kuni nett on kogu aeg saadaval.

Igal juhul, nüüd aga sätin end tudile. Paar päeva veel tööl käimist ja siis ongi jõulud ning Meritil tuleb uued plaanid aastalõpuks ja uueks aastaks siin paika panna!

Seniks aga mõnusat ja jätkuvalt lumist talve teile, minu kallid kodused!